• klubi parimate tulemuste eest hoolitsesid naised – Üllekas 14. !!!

 

Singlikad Tahkos
  • palavus ja tehnikarikked rikkusid paljude tulemusi

“Suvel Tahkosse!!!” oli nii mõnegi tuttava esimene emotsioon  ja küsimus, kui saadi teada, et klubilised teevad suure invasiooni (kokku 21 inimest”) Soome Pohjois-Savo maaakonna kuulsaimasse suusakeskusesse. Loomulikult, sest seal toimub iga-aastane Soome suurim maastopyöratapahtumaTahko MTB.

Kevad-talvel broneeritud Puustilantie mökkid (asupaik stardikohast ca 800 m ja kaugus järvest ca 30 m) said meie tiimile koduks teisipäevast saati. Tahko tervitas meid 30 kraadise palavuse ja sooja järveveega nii nagu kaks aastat tagasi kui klubi esimene ametlik invasioon aset leidis.

Puustilantie mökki

Majaesine oli rataste ja ratturite päralt

Majaesine oli rataste ja ratturite päralt

Kolmapäeval asusid 11 ratturit läbima oletatavat 60 km pikkust ringi, sest arajamärgistus oli paigas vaid osaliselt ning info saamine käesoleva aasta raja kohta osutus esmapilgul võimatuks (hiljem selgus, et rada on sama, mis 2010). Raja esimesed 13 km viisid ratturid Nilsiasse. See lõik oli pea sama kui 2009 (v.a. uus suusatunnel Tahko tee all). Edasi järgnes tõus mööda Kinhami kruusa ja see järel singel Kinhamile (sealt algasid ka lindid). Kinhami osa oli saanud poole lühemaks ja laskumine Kinhami I sõidetavaks. Kinhamilt laskudes tegime pausi ühe vanaproua hoovis (seal oli võistluste II joogipunkt), kes lubas meil lahkelt veepudeleid täita. Järgnes Elva kärbitud singel ja Kinhami II tõus (ka veidi erinev kui 2009). Sellesse lõiku jäid ka esimene ketiparandus (Flash: juba hakkas meenuma 2009 Tahko, kus sai võistlusel 2x ketti parandatud ja 5x rehvi vahetatud) ja üks sisekummi vahetus. Kui olime pundiga läbinud ca 40 km, jõudes kaarjäärivahelt välja, kadusid lindidd nii nagu nad Kinhamil olid tekkinud. Külastasime taas ühte talu, kus saime täita pudeleid, uurida, kuidas rada eelmisel aastal läks ja küsida temperatuuri kohta (sel hetkel näitas 27 varjus). Järgnes lõik asfaltil kuni suusasillani. Siis tekkis raja osas kahtlus ja sai võetud kõne Haanjasse Ivarile, kes eelmisel aastal sõitmas käis. Kommentaar oli lühike – 25 km ringi tõus mäkke. Poolel tõusul Alpimajakese juures tundis Flash, et treeningust aitab ja pööras ratta laskumisele – ju oli viit Tahko 6 km, järv ja külm õlu liiga ahvatlevad. Ülejäänud jätkasid. Mõne kilomeetri pärast tegi Kotkas korraliku lennutembu, mis lõpetas tema vana Merida kannatused (oli see meest juba 6 aastat teeninud) –  tagavelg jäi hüppel kahe kivi vahele ja lisaks rehvi lõhkumisele läks puruks ka pöid.

Kotka Merida pärast proovisõitu

Nii laekus Kotkas rajalt enne teisi mööda teid. Seejärel tuli El Grandelt üksinda Veix. ülejäänud punt laekus oma pool tundi hiljem. Selgus, et mees oli nii innukalt El Crampe tõusu võtnud ja ei kuulnud kui noorratturi Kalle rehv koostöö lõpetas.

Kolmapäevane rajakatsetus andis mitmed selged vihjed – 1) 120 km läbimine saab olema väga raske just palavuse tõttu (seetõttu otsustasid Luiks, Kotkas ja Flash vahetada sõidu 60 km vastu ja Priit omakorda 60 asemel minna 120-le) 2) Kotkas vajas uut ratast.

Kuopio raekoda

Neljapäeval tehti pisike turismiretk tulevase taliolümpia kandidaatlinna Kuopiosse. Linn ise erilist muljet ei jätnud. Suurt ajalugu ei ole, turuplatsil käis vilgas kauplemine ja uue maa-alusekeskuse ehitus. Oli palavus ja söögikohta leida keeruline (sinna ei ole jõudnud türgi-iraani jms kebabi ravintolat jms). See eest Puijo mägi ja vaatetorn tasus külastamist. 150 m kõrguse künka otsas asuvast üle 80m kõrguselt vaateplatoolt avanes vaade kogu Pohjois-Savo maakonnale sh paistsid sinna nii Kinhami kui Tahkovuori.

Vaade Puijo tornist Kuopiole

Reedene päev läks registreerimiseks, rataste ettevalmistamiseks. Osad mehed (Raul ja Luiks) jõudsid teha pikema proovisõidu Specialized kahe-amordiliste ratastega. No need olid tõesti selle raja jaoks imerelvad. Paari tunnise marineerimise järel läks kahe-amordilise usku ka Kotkas. Neljapäeva-õhtul oli Sokose ees platsil esimeses müügitelgis silma hakanud puna-valge Gary Fisher. Reede pärastlõunal oli mees juba selle omanik. Ka Luiks vaagis võimalust soetada samasugune ratas, kuid 17 tolline jõuti osta enne kui ratas Tahkosse jõudis.

Kotka uus lennuvahend - klubivärvides GF - aga kiiver ... (Aksi soovitusel farmklubi värvides)

Veixi soengunäide a'la Tahko

 

Laupäev – Tahko MTB

Kella 9-s stardis olid kõik need, kes läksid meilt 120 km läbima (Ago, Priit, Raul ja Veix) ning kaks ümberregistreerunut Flash ja Kotkas. Hilisemates startides oma järge ootamas Luiks, Ülle, Mari ning noored Janek ja Kalle.

Vanamehed stardis

Veix lajatas esimese 60 km ringi alla 3:30, kuid teisel ringil võitis palavus meest ja eelviimases TP Tulivuoril sai mees kuumarabanduse ning tiksus rahulikult lõpuni. Kokkuvõttes 38. koht ajaga 7:26:17,5. Priit, kes esimese ringi sõitis rahulikumalt lõpetas 40.kohaga ajaga 7:28:09,2. Raul, kes algul liikus koos Agoga (viimane katkestas 45 km-l tehnilistel põhjustel) ning hiljem üksinda sai 2 rehvivahetuse ja 3 km jalutuskäigu tõttu (seda tagasi TP-sse) 141.koha ajaga 9:57:54,3.

Igiliikur Raul - sai tehtud tõsine 10 tunnine tööpäev

Rita Priitu mitteametlikust TP-st teele aitamas

Päeva parima tulemuse eest hoolitses Üllekas, kes 60 km naiste arvestuses sai väärilise 14.koha ajaga 4:04:07,7 (olles ka parim eestlanna).

Mari esimest starti jälgimas

Mari oli 39. ajaga 4:49:39,3, edestades “liikuva ratta” geeli-tüdrukut vaat, et valgusaastaga.

Meeste 60 km arvestuses sai Luiks 367., Flash 458. ja Kotkas 459. koha. Flash andis oma kümme minutit ära El Grande laskumisel tehtud lennusooritusega ning veeres Kotka toel finišisse.

Klubi tulevikulootused enne starti

Kõige suurema tagasilöögi said meie klubi noorliikmed, kes 45 km raja esimesel poolel olid esikolmikus. Janek püüdis just enne rehvi lõhkumist kinni hilisema võitja ja Kalle oli paar minutit tagapool kindlal kolmandal kohal. Kahjuks lõpetasid rehvilõhkumised meeste võimalused olla õhtul pjedestaaalil. Janek katkestas ja Kalle lõppkohaks oli 19.

Anneli ja Rita omasid teenindamas-toetamas

Kokkuvõtteks:

+ Tahko on suvises kalendris väga OK üritus: iga Elionil osaleja peaks selle korra läbima (siis ei räägiks, et singleid palju jms)

+ hea seltskond ja korralik öömaja väärtustavad puhkust

+ tänud meie abitiimile- bussijuht Märdile ja tüdrukutele – Anneli ja Rita– kes raja ääres meid ootasid, toetasid ja jootsid

+ Raulile – organiseeritud rattatranspordi ja meeldivate grillõhtute eest

Kõige tugevama mehe - Rauli - venitusharjutuse näide

+ kõikidele kaasadele ja lastele, et suutsid neid ratturite tegevusi ja jutte taluda ning korraldasid toidutegemist jms.

Soome teede kiiruskaamerad ja soomlastest autojuhid – no kurat nende sõiduloogika mõistmiseks tuleb vist kuulsat Jaloviina rüübata.

Tahkost ärasõidu eel

2013 oleme taaskord Tahkos kohal!!!

See kuulus El Grande laskumine